Tekst ja fotod Anna Lutter.

Kui sa oled sattunud siia blogisse ja neid ridu peale pealkirjast silma jäänud sõna “purk” nüüd loed, siis sa ilmselt tead, et siit ei tule uut kurgimarineerimisretsepti või tikrimoosi saladust. Etteruttavalt võin öelda, et sul on õigus kui arvasid, et eks see Lutter hakkab jälle rääkima, kuidas ta Magaziinist hea hinnaga leitud küünlaid ja lilli purki paneb ja mõnikord jutekangast sinna ümber veel ka mähib. 

Aga alustame algusest. Kõik asjad siin maises elus algavad eelarvest – siiski on üks erand: ürituse dekoratsioonid. Ei ole ma (natuke ülepaisutatult siiski) veel näinud üritust, kus nende oluliste asjade jaoks eelarve on. Ürituse dekoratsioonid saavad alguse sellest, et vaatame, mida kus üle on ja siis vaatame, kas saame sellest midagi teha ja siis vaatame, et äkki kuskilt pigistame natuke raha ka välja ja siis keegi tuleb teeb ja paneb üles ja nagu naksti on need järgmisel päeval ka alla võetud ja oli hästi. 

Minu kõige viimasem dekoreerimiskogemus tuli õe pulmast, mis algas Tartus laulupeo muuseumihoovis registreerimisega ja võttis tuurid üles Humal restos Tartu kesklinnas. Väga väljakutsuv projekt, sest sain kaks nädalat enne teada, et dekoratsioone on vaja; lisaks selgus tõsiasi, et kaunistuste ülespanekuks on kaks tundi aega – tavaliselt ikka saab õhtu/ öö varem neid üles sätitada. Seega seadsid need kaks aspekti juba tugevad tingimused. Tegin õele siis tema paarist minimalstlikust sõnast lähtuvalt piskese moodboardi, mis sai heakskiidu. 

Lähteülesandes esitatud tingimusi arvestades mõtlesin omaarust mega teostatava kombinatsiooni välja: runnerid laudadele (ise õmblesime tootmisjääkidest – kokku umbes 34 meetrit :)); keskele klaasist silindervaasid, mille sisse valged küünlad; sinna vahele rohelist taime. Läksin siis mina heausklikult ostma silinderid ja küünlaid ja kuna mul oli umbes vaja 100 silindrit ja 200 küünalt, siis väike arvutus seal leti ääres kalkulaatori abiga tegi selgeks, et peab midagi-kuidagi optimeerima. Tuli meelde, et Magaziinis on mega suur valik igasugu klaaspurke – mõtlesin, et äkki on mõni purk silidrikujuline ka – seal oligi kõikivõimalikke kujusid ja väga ok hinnaga, aga sildrikujuline ükski purk siiski ei olnud, aga klassikaline purk mu meelest sinna üsna soliidsesse peokeskkonda ei sobinud, see silinderkuju ikkagi lisab elegantsi. Jalutasin siis seal ringi ja leidsin ootamatult köögiosakonnast vaakumkaanega säilituspurgid ja säilituspurkidekomplektid, mis olid erikõrgusega, silindrikujulised ja paaalju odavamad kui vaasiosakonna silndrid. Seega ladusin Magaziinis käru silindreid täis ja küünlad sain ka kohe sealt! 

Taimedeks kasutasime laual ruskust. Ebaaltari tegi kahest prussist Algo ja kõik lilleseaded sinna külge ja mujale – ja ka pärjad tegi Rikets lilled – väga sujuv koostöö, nad mõtlesid kaasa ja nõustasid ka! Registreerimise tagataustal kasutasime kangaribasid, mille suurte naelte ja nööride abil puude vahele üles tõmbasime. Lisaks oli tervitussilt, mille küljes ka lilleseade – nii ebaaltar kui ka tervitussilt tulid pärast peokohta kaasa, niiet tõeline dekoratsioonide taaskasutus oli 

Väga oluline kaunistuselement laual oli ka pulmaajakiri, mille me oma teise noorema õega pruutpaarile tegime. Ajakirja kõrvale olid volditud (paber)servjetid taskuteks, sinna sisse läksid nuga/kahvel ja üks jupp ruskust. Nimesiltideks olid  ajakirja peal kirjaklambriga järjehoidjad, mille peale oli kirjutatud inimese nimi ja tekst “Sa loed!” Lauanumbrid olid trükitud ja panime need suurte grillitikkude otsa (tugevamal kartongil trükk, silte oli 2 tk ja nätsuga panime sinna pulga külge). Pulgaalusena kasutasime väiksemaid küünlaid  – ehk siis surusime grilltiku küünlasse. 

Teine suurem üritus, mille dekoratsioone tegelikult päris pikalt ette välja üritasin mõelda, oli väga KUUT fest III. Esimesed kaks aastat on kõik see organisatoorne megalt aega võtnud niiet liiga palju ei ole dekole jõudnud mõelda, aga sellel aastal tahtsin ikkagi mõelda! Kuna formaat meil natuke muutus – õhtul seekord midagi ei toimunud, siis alguses olin talvel mõelnud, et kindlasti kasutan neid ägedaid päikesepatarei erinevaid tulukesi, mis siis õhtul ise põlema läheksid – Magaziinis ka neid päris suur valik (niiet kui sa nüüd augustis või septembris veel mingeid üritusi kaunistada tahad, siis pimedus saabub juba päris vara ja need annavad öösse nii palju juurde)! 

Alternatiivina valgusele mõtlesin siis immiteerida valgusvihte: tõmbasime trossid üsna kõrgele postide vahele ja sinna peale tõmasime valgest kangast erisuunaga kangaribad, mille otstest kinnitasime pikkade naeltega murusse – ma ei kujutanud ette, kuidas see välja tuleb, aga tegelt jäi päris äge!

Kuna üks asi, mida mul palju on varutud, on kangas, siis seda kasutasime ka lavatausta dekoreerimiseks – voltisime erilaiusega ribasid (tervitused lavakaunistustiimile: Grete, Aili, Kaidi!) ja tõmbasime mitmekihiliselt ümber lava tagaseinas olevate prusside. Laval oleva kunsttaimedest elemendi jaoks kasutasin tavalisi poti-kunsttaimi, riiuli vahele tõmbasime kummiribad ja siis toppisin taimed sinna kummide vahele. Lava juures mõtlesin kasutada ka üleelusuuruses enda joonistatud käsitöötarvikuid ja -materjale. Plaanisin need PVC-st trükikojast tellida, aga kuna sellega esines 101 komplikatsiooni + hinnapakkumine tehti lõpuks 2K + euro suurune, siis lõikasime kujud ise vineerist välja (siin kohal tervitused Mirkole ja Fumile), värvisime vineeri valgeks ja siis joonistasin vaba käega kujundid peale harilikuga ja musta värvi ja pintsiliga lõpuks üle. Jäi täitsa ok ja kuna vineerijupid olid eelmistest projektidest alles, siis kulu oli ainult värvikulu + töö ja täiega kavatsen neid edaspidi ka kasutada! 

Vimpli- ja tutiketid olid mul eelmistest aastatest alles. Eelmistest aastatest olid ka mõned algo tehtud ilusad lauad, aga laudu oli juurde vaja nii avastasin, et kõige soodam (ja moodsam) lahendus on osta õllelauad ja -pingid ja siis need lihvida ja ise mustaks värvida (et need normaalsed välja näeksid) – tervitused siinkohal lihvimis- ja värvimistiimile (tsau, Pille ja Kristi!) 

Juba mitu aastat oli planeerinud teha ka viitasid, aga sinna enne jõudmata, siis sellel aastal tegin ära! Ostsime Magaziinist kõige suuremad õhukesed plastämbrid ja betoneerisime sinna sisse kasetüved! Selle kohta leiab juhendi ka mu teisest raamatust! Viidad ise tellisin trükikojast PVC peale. Betoneeritud poste võib nüüd igalpool ja igusuguste siltidega kasutada Paar tükki, mis ma raamatu jaoks tegin on juba viis aastat mu vanemate suvilas erinevate kaunistuste ja pirnikettide riputamiseks kasutuses olnud. 

Laudadena kasutasime KUUT festil euroaluseid. Laudade peale tegi naaber Helen nunnud metsa- ja põllu- ja aialilledest kimbud, mille panime vaasidesse, mis ma ükskord ühelt armsalt inimeselt ühe hotelli sulgemisel sain, aga kui mul neid vaase ei oleks olnud, siis ülihästi oleks sobinud ka ükskõik milline klaasist purk! Euroalustest laudade ümber olid maas madratsid ja siis ostsin messide vaipkatet, mille ka euroaluste alla saime panna ja nii tekkis sinna ka hea ruum istumiseks. 

Minu põhimõte kaunistamisel on alati see, et asjad oleksid võimalikult neutraalseid, et neid saaks ka muudes olukordades ja kombinatsioonides kasutada, tunnen et nende kahe üritusega on keskkonnajälg dekoratsioonide osas olnud küll minimaalne ja kõik on kenasti pakitud ja ootavad järgmiseid üritusi ja projekte!

Tekst: Anna Lutter. Fotod: Kristina Kaiva, Kadri Erlenheim & Anna Lutter.